Kuidas kaitsta end seksuaalkurjategijate eest?

Igal aastal langevad miljonid inimesed vägistamise või muu seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ning statistika näitab, et peamiselt on ohvriks noored. Arvestuste kohaselt on näiteks USA-s umbes pooled vägistatutest alla 18-aastased. Kuna seksuaalvägivald on nii laialt levinud, tasub sulgi selle teema üle mõtiskleda.

”Ta haaras minust kinni ja enne kui ma arugi sain, mis toimub, oli ta mu pikali heitnud. Püüdsin teha kõik mis võimalik, et talle vastu panna. Tõmbasin välja pipragaasipudeli, kuid ta lõi mul selle käest. Tahtsin karjuda, kuid ma ei suutnud häält teha. Ma tõukasin, lõin ja küünistasin teda. Ja siis tundsin noatorget. Kaotasin igasuguse vastupanujõu.” (Annette)

SEKSUAALKURJATEGIJATE hulk on tänapäeval tohutult kasvanud ja tihtipeale on nende rünnaku objektiks noored. Osa noori, nagu Annette, satuvad võhivõõra ohvriks, teisi aga ründavad tuttavad. Nii juhtus Nataliega, kes oli vaid 10-aastane, kui tema naabruses elav teismeline poiss teda seksuaalselt kuritarvitas. ”Olin alguses nii hirmul ja tundsin nii suurt häbi, et ei rääkinud sellest kellelegi,” meenutab ta.

Paljusid noori on aga seksuaalselt kuritarvitanud nende oma pereliige. ”5-ndast kuni 12-nda eluaastani kuritarvitas mind mu oma isa,” ütleb Carmen, kes on nüüd täiskasvanu. ”Alles siis, kui olin 20-ne, võtsin selle teema üles. Isa küll vabandas minu ees, kuid mõni kuu hiljem viskas mu kodunt välja.”

Seksuaalne väärkohtlemine tuttava, sõbra või pereliikme poolt on tänapäeval murettekitavalt levinud.* Ometi pole noorte kallal vägivallatsemises midagi uut. Sääraseid taunimisväärseid tegusid pandi toime juba Piibli aegadel (Joel 4:3; Matteuse 2:16). Nüüd on käes kriitilised ajad, mil paljudel puudub ”loomupärane kiindumus” ning tüdrukute (ja ka poiste) seksuaalne väärkohtlemine on muutunud tavaliseks (2. Timoteosele 3:1—3). Kuigi turvalisust ei saa ühegi ettevaatusabinõuga garanteerida, on enda kaitsmiseks siiski võimalik nii mõndagi ette võtta. Kaalu järgmisi soovitusi:

Ole valvas. Jälgi väljas liikudes oma ümbrust. Mõned paigad on tuntud ohtlikkuse poolest, ja seda eeskätt pimedal ajal. Kui vähegi võimalik, väldi selliseid kohti või siis ära viibi seal üksi (Õpetussõnad 27:12).

Ära jäta valet muljet. Ära flirdi ega riietu väljakutsuvalt. Vastasel juhul võid jätta mulje, justkui oleksid huvitatud seksist või et sul poleks midagi selle vastu (1. Timoteosele 2:9, 10).

Pane piirid paika. Kui sa käid kellegagi, siis arutage üheskoos, missugused õrnusavaldused on kohased, missugused mitte.* Kui olete piirid paika pannud, ära sea end olukorda, kus sind võidakse kuritarvitada (Õpetussõnad 13:10, UM).

Ära karda oma seisukohta väljendada. Pole vale öelda kindlameelselt ”Ära tee!” või ”Ära puutu mind!”. Ära hoia end tagasi kartusest oma poisist ilma jääda. Kui ta su sellepärast maha jätab, polegi ta sind tegelikult väärt. Sa väärid sellist meest, kes austab sinu keha ja su põhimõtteid.*

Ole internetis ettevaatlik. Ära jaga kunagi isiklikku infot ega pane üles fotosid, mille abil on võimalik teada saada, kust sind võib leida.* Kui saad seksuaalse sisuga sõnumi, on kõige targem sellele üldse mitte vastata.Vastamata jätmine teeb suurema osa netiahistajatest relvituks.

Eespool toodud nõuanded aitavad sul end paremini kaitsta (Õpetussõnad 22:3). Siiski ei sõltu kõik mitte iga kord sinust. Näiteks pole sul alati võimalik liikuda väljas kellegagi koos või vältida ohtlikke piirkondi. Võib-olla sa kogunielad ohtlikus piirkonnas.

Ehk oled oma valusa kogemuse kaudu näinud, et halba võib juhtuda ka hoolimata igasugustest püüetest ohtu vältida. Võib-olla rünnati sind ootamatult ning sinu jõud jäi ründaja omast alla, nagu juhtus sissejuhatuses tsiteeritud Annette’iga. Või siis kogesid sarnaselt Carmeniga seksuaalvägivalda lapsepõlves, mil olid jõuetu olukorda valitsema või mil sa ei saanud isegi aru, mis toimub. Kuidas tulla toime süütundega, mis selliste traumade puhul inimesi sageli piinab?

Süütundega toimetulek

Annette võitleb juhtunu pärast veelgi süütundega. ”Olen iseenda suurim vaenlane,” ütleb ta. ”Ketran üha uuesti ja uuesti mõttes läbi seda, mis tol õhtul juhtus. Mõtlen, et ma oleks pidanud rohkem vastu panema. Pärast seda, kui sain pussitada, olin hirmust halvatud. Kuigi mul ei olnud reaalselt võimalik midagi rohkemat teha, tunnen ikka, et ma oleks pidanud.”

Ka Natalie võitleb süütundega. ”Ma ei oleks tohtinud olla nii usaldav,” sõnab ta. ”Mu vanemad olid kehtestanud reegli, et peame õues mängides õega koos olema. Mina aga ei kuulanud sõna. Seepärast tunnen, et andsin ise sellele poisile võimaluse end ära kasutada. Juhtunu puudutas mu perekonda valusalt, ja nii tunnengi end süüdi. See valmistab mulle kõige enam piina.”

Kuidas vabaneda süükoormast, kui tunned midagi niisugust nagu Annette või Natalie? Pea meeles, et kui sind vägistati, siis tehti seda sinu tahte vastaselt. Mõned inimesed alahindavad juhtunut, tuues põhjenduseks, et ”mehed jäävad ikka meesteks” või et vägistatu on ise toimunus süüdi. Tegelikult ei ole aga vägistamine mitte kunagi õigustatud. Kui sina oled langenud niisuguse jubeda kuriteo ohvriks, ei ole sina selles süüdi.

Üks asi on muidugi lugeda lauset, et sina pole süüdi, seda uskuda on aga hoopis midagi muud. Mõned eelistavad toimunust vaikida ning lasevad end piinata süütundel ja teistel negatiivsetel emotsioonidel. Ent kellele on vaikimine tegelikult abiks, kas sulle või vägistajale? Kas ei tasuks kaaluda teistsugust võimalust?

Ära jää oma murega üksi

Piibel annab teada, et Iiob, Jumala silmis õige mees, ütles oma elu süngeimatel päevadel: ”Ma annan voli oma kaebusele, ma räägin oma hingekibeduses” (Iiob 10:1). Rääkimine aitaks sindki! Kui räägid toimunust mõne usaldusväärse isikuga, aitab see sul vägistamisega aja jooksul leppida ning leevendab valusaid tundeid.

Kui oled kristlane, on oluline anda juhtunust teada kogudusevanematele. Armastavate karjaste lohutavad sõnad võivad sulle kinnitada, et kellegi teise kuritegu ei tee sind rüvedaks. Seda koges Annette. Ta jutustab: ”Usaldasin oma loo lähedasele sõbrannale ning tema õhutas mind pöörduma kogudusevanemate poole. Mul on hea meel, et seda nõu kuulda võtsin. Kogudusevanemad vestlesid minuga mitu korda ja kinnitasid mulle, et mina pole juhtunus süüdi. Just seda mul oligi tarvis kuulda. Mitte miski polnud minu süü.”

Läbielatust ja oma tunnetest rääkimine ei lase vihal ja kibestumusel hinge koguneda (Laul 37:8). See võib aidata ka kergendust leida, ehk isegi esimest korda pikkade aastate jooksul. Natalie koges seda, kui andis toimunust teada oma vanematele. ”Nad olid mulle toeks,” ütleb ta. ”Nad õhutasid mind sellest rääkima ning see aitas mul võidelda kurbuse ja viha vastu.” Natalie sai lohutust ka palvetamisest. ”Jumala poole pöördumine aitas mind,” sõnab ta, ”ja eriti siis, kui tundsin, et ei suuda end avada ühelegi inimesele. Palvetades tunnen end aga vabalt. See annab tõelise meelerahu.”*

Ka sina võid leida, et saabub tervenemise aeg (Koguja 3:3). Toetu headele sõpradele, kes võivad sulle abiks olla nagu kogudusevanemad, kes on otsekui ”redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest” (Jesaja 32:2). Hoolitse enda eest nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Puhka piisavalt. Ja mis peamine, looda kõige troosti Jumala Jehoova peale, kes rajab peagi uue maailma, kus ”kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa” (Laul 37:9).

[Allmärkused]

Ette tuleb ka nn kohtinguvägistamisi. Tüdrukut kas sunnitakse olema seksuaalvahekorras või antakse talle uimasteid, et ta vastupanu ei osutaks.

Rohkem infot leiab 2. köite 4. peatükist.

See nõuanne kehtib loomulikult ka sel puhul, kui tüdruk käib poisile peale, et olla vahekorras.

Rohkem infot leiab 2. köite 11. peatükist.

Mõned seksuaalvägivalla ohvrid kannatavad sügava depressiooni all. Sel juhul oleks tark konsulteerida arstiga. Rohkem infot rõhuvate tunnetega toimetuleku kohta leiab selle raamatu 13. ja 14. peatükist.

VÕTMEKIRJAKOHT

”Viimseil päevil tulevad kriitilised ajad, millega on raske toime tulla. Sest inimesed on siis enesearmastajad, . . . ilma loomupärase kiindumuseta, . . . enesevalitsuseta, metsikud, ei armasta headust.” (2. Timoteosele 3:1—3)

IDEE

Kui sina oled langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks, hoia käepärast lohutavate piiblisalmide nimekirja. Näiteks võiksid seal olla kirjas Laul 37:28; 46:2; 118:5—9; Õpetussõnad 17:17 ja Filiplastele 4:6, 7.

KAS TEADSID . . . ?

Enam kui 90 protsenti USA-s seksuaalvägivalla ohvriks langenud noortest tundis oma ründajat.

TEGEVUSPLAAN!

Kui tunnen end juhtunu pärast süüdi, siis ma …

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: …

MIDA SINA ARVAD?

● Mis kasu oleks sellest, kui sa juhtunust räägiksid?
● Mis võiks sinu ja teistega juhtuda, kui sa toimunust vaikiksid?

”Vägistamisest on väga raske rääkida, kuid see on parim, mida teha saab. Rääkimine aitab kurbusest ja vihast üle saada ning annab jõudu, et edasi minna.” (Natalie)

”Kui sa mind armastaksid . . . 

Osa seksuaalkurjategijaid ei kasuta tüdrukuid jõuga ära, vaid manipuleerib kavalalt nende tunnetega. Kuidas? Näiteks öeldes midagi sellist nagu ”Kõik teised elavad ka suguelu”, ”Keegi ei saa sellest kunagi teada” või nagu mainiti selle raamatu 24. peatükis, ”Kui sa mind armastaksid, sa ju teeksid seda”. Ära lase end petta poisil, kes püüab panna sind uskuma, nagu võrduks seks armastusega. Tegelikult igaüks, kes nii mõtleb, otsib vaid eneserahuldust. Ta ei ole huvitatud ei sinust ega sinu heaolust. Seevastu tõeline mees paneb sinu huvid enda omadest ettepoole ning tõestab, et tal on tugevust pidada kinni Jumala moraalinormidest (1. Korintlastele 10:24). Tõeline mees ei suhtu tüdrukutesse kui seksiobjektidesse. Selle asemel suhtub ta ”noorematesse naistesse kui õdedesse kõiges meelepuhtuses” (1. Timoteosele 5:1, 2).

Vägistamise tagajärjel tekkinud tundeid võib olla liiga raske üksi kanda. Seepärast otsi abi ja räägi kellegagi