Kaevusurmad – kas paratamatus?

12. okt 2012 Oktoober

Kaevusurmad - kas paratamatus

Eile õhtul leiti Valgamaal katmata vanast joogiveekaevust eaka naise surnukeha. Järjekordne kurb juhtum, kus katmata kaev nõudis inimelu.

Hummuli vallas ühe mahajäetud talukoha õuel aset leidnud tragöödia põhjustas märkamatu kaaneta joogiveekaev.

Päästjad tõid naise ja temaga ühes kadunud olnud foksterjeri surnukeha kaevust välja. Politsei teatel väliseid vägivalla tundemärke esmasel vaatlusel ei tuvastatud, kuid täpse surma põhjuse peab välja selgitama kohtuarstlik lahang.

Sarnaseid juhtumeid tuleb endiselt ette kahetsusväärselt palju. Möödunud aasta talvel juhtus suhteliselt lühikese aja jooksul mitu tragöödiat, mille põhjus oli katmata kaev.

Pärnus sai mullu 26. jaanuaril surma tühermaal kanalisatsiooniauku kukkunud noor naine. Juhtumiga seoses algatatud kriminaalmenetlus lõpetati, sest selgus, et 1970-ndatel tuletõrje veevõtukohaks rajatud kaev asub küll linna maal, aga ei kuulu formaalselt kellelegi.

Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas sõitus eelmise aasta 23. veebruari pärastlõunal viieaastane laps kelguga endisesse tuletõrje veevõtukohta ja hukkus. Kehtna vallas Rõue külas sai mullu 24. veebruari õhtul surma kaevu kukkunud eakas mees.

Ka käesoleva aasta jaanuarist on teada juhtum Tallinnast Lasnamäelt, kus väike laps ja koer kukkusid läbi katmata kaevuluugi maa-alusesse ruumi, kuid pääsesid õnneks siiski eluga.

Katteta kaevud tekivad kriminaalse hooletuse või varguse tagajärjel. Metallivargaid meelitab kaevuluuke ära vinnama perspektiiv need rahaks teha ja paraku mitmed kokkuostjad seda ka seadust rikkudes võimaldavad. Kaevusurmade süü lasub tegelikult märksa suuremal ringil inimestel kui pelgalt metallivarastel.

Katmata kaevudest ja muudest ohtlikest rajatistest tuleks teatada päästeala infotelefonile 1524

Allikas: Eesti Päevaleht