Jõeäärsete piirete rajamine päästaks Tartus elusid

8. mai 2012 Mai

TartuPiirded

“Ühel pool Emajõge ju on piirded, miks siis teisele poole neid panna ei saa?” ei mõista ühe uppunud noormehe õde.

Neiu tõdeb, et täit selgust pole siiani, kuidas tema mullu oktoobris ööklubisse läinud vend Reijo Käämer hukkus, kuid kõige tõenäolisem on, et 21aastane noormees kukkus hämaras pargis järsust jõekaldast alla.

Eelmisel neljapäeval tõmmati kaarsilla lähedalt Emajõest välja aprilli algul kaduma läinud 33aastase Siim Sepperi surnukeha. Mees on poolteise aasta jooksul vähemalt neljas, kes on salapärastel asjaoludel jõkke sattunud.

Pärast kadumist jäi Tallinnast Tartu tulnud Sepper turvakaamera lindile kõrtsis Zavood, kus ta paar pokaali veini tellis, ja hilisõhtul kella poole üheteistkümne ajal ka sealt kiviviske kaugusel asuva Konsumi kaupluse juures. Kauplusest ööklubini Tallinn, mille lähedal on kadunuks jäänud veel kaks noort meest, on paarsada meetrit.

Netifoorumites tõdetakse, et viimasel ajal on Tartus kahtlaselt palju noori mehi kaduma hakanud ja küsitakse, kas mitte ei luusi Emajõe Chicagos ringi mõni sarikuritegelane. Tõenäoliselt on noorte meeste kadumise taga aga märksa proosalisem põhjus.

“Vesi on seal kohal sügav, kuid raske vigastuseta oleks ta ikka kuidagi kaldale saanud. Eks ta oli ka natukene võtnud, aga see ei saanud olla uppumise põhjus,” rääkis Reijo õde mullu Õhtulehele.

Ka ehitajaks õppinud ja poolteist kuud kadunud olnud Reijo surnukeha leiti kaarsilla lähedalt, kõrge kaldapealse alt.

Eile Emajõe ääres jalutanud tudengid tõdesid, et Narva maantee ja jõe vahele jääv park on justkui Bermuda kolmnurk – ühel pool otsas ööklubi Atlantis ja teisel pool Laia tänava sild. Just silla kõrval asuva Konsumi ja Atlantise vahele jääb ka Club Tallinn ning kiirsöögikoht YamYam, kust 2010. aasta septembris asus oma viimasele koduteele 21aastane Jaak Lõivukene, kah napsine. Enneolematule otsingukampaaniale vaatamata leiti tema laip jõest alles mais.

Tartu linnavalitsuse linnmajanduse osakonna juhataja Rein Haak tõdeb, et piirete rajamine on kokkuleppe küsimus, kuid vaevalt neist abi oleks.

“Möödunud aastal saatis politsei linnale märgukirja, kus paluti kaaluda ööklubi Tallinn poolsele jõekaldale piirete rajamist. Emajõe kaldakindlustuse projekti puhul ei peetud seda otstarbekaks. Öeldi, et vastupidi, inimesed peaks ikka jõe äärde tooma. Noorte meeste traagilist uppumist on parafraseeritud nõnda, et Emajõele võib ette tõmmata ka kolmemeetrise plangu, aga siis kukutakse veelgi kõrgemalt,” tõdeb ta.

Haak lisab, et enamiku aastast on noormeeste arvatavate vettekukkumise kohad kuivad ning purjus peaga juhuslikult järsakust alla kukkunud ei satu kohe vette.

“Sama teema on ka Riia tänava raudteeviadukti keskel oleva raudbetoonpostiga, mille vastu kaks meest end surnuks sõitnud on. Kõike ei saa ära kaotada ja taraga ümbritseda,” nendib ta.

Allikas: Õhtuleht